Kartin Kuusik, 28.03.2016

Aprill on südamekuu, eraldi on ka südamenädal, mil südame tervisest rohkem räägime, mõtleme.

Üks olulisemaid vähese eluea ja varase suremuse põhjuseid on südameveresoonkonna haigused (SVH), esinedes 51% naistel ja 42% meestel, insulti põevad naised meestest enam; 2014. andmetel tabab südameinfarkt naisi keskmiselt 77, mehi 67 eluaastal. Võrrelduna Eestit naaberriikidega oleme põhjamaadest kõrgema suremusnäitajaga Lätist ja Leedust paremas positsioonis. Rahalistelt kulutustelt on SVH esikohal ja eluea tõustes ning elanikkonna vananedes need kulutused suurenevad. On teada, et vaid ca 30% SVH prognoosist sõltub arstiabist, ülejäänu on meie endi kätes, seega tõhusam ja odavam moodus on haigusi ja halbu sündmusi ennetada.

Iga 40+ inimene võiks teada, milliseid haigusriske ta geneetiliselt endas kannab. Neid riske teades peaks oma tervisekäitumist kujundama, nt. kõrgenenud homotsüsteiini puhul, mis võib olla geneetiline defekt, on SVH risk kõrgem, sest homotsüsteiin aktiviseerib trombootilisi faktoreid, põhjustab veresooneseina kahjustust, tõstab üldkolesterooli ja alandab hea (HDL) kolesterooli taset veres. Kui sellele lisanduvad elustiili negatiivsed faktorid, nagu suitsetamine, liialdamine alkoholi ja kohviga, liigne kaal, vegetaarne dieet, stress ja teatud ravimid, on südame veresoonkonna sündmuste risk eriti kõrge. SVH riskifaktorid on universaalsed, samad naistel ja meestel.

Üks oluline riskifaktor on ülekaal, mida hinnatakse kehamassiindeksiga (KMI), mida arvutatakse: kehakaal/pikkus2) kg/m2. Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) järgi peetakse ülekaaluliseks inimest, kelle KMI üle 25 kg/m2 ja rasvunuks üle 30kg/m2. Südametervise mõttes on ohtlik kõhuõõne siseorganite vaheline rasv, mida hinnatakse vööümbermõõdu järgi. Vööümbermõõt peaks jääma naistel 88 cm ja meestel 102 cm piiresse. Erinevalt nahaaluskoe rasvkoest, mis hoiab sooja ja kaitseb löökide eest ning mõistlikus koguses vormib kehale kauni kuju, on kõhuõõnesisene rasvkude aktiivne sisenõrenääre, mis toodab hulga kahjulikke aineid ja tekitab ainevahetushäireid, tõstab vererasvu = triglütseriide ja veresuhkrut, mille tulemuseks on 2.tüübi diabeet ja südame-veresoonkonnahaigused. Sageli esinevad ainevahetusega seotud riskitegurid kogumina ja seda nimetatakse metaboolseks sündroomiks. Mida rohkem riskifaktoreid, seda suurem tõenäosus, et tekib diabeet või südamehaigus. Klassikalised riskifaktorid on vererõhu tõus, veresuhkru taseme tõus, kolesteroolitaseme muutused.

Eesti on hüpertensiooni (HT) sageduselt maailmas esirinnas, seda nii naiste kui ka meeste hulgas. WHO andmetel on kõrgvererõhutõve levimus maailmas naiste seas 38-42% ja meeste seas 48-55%. Viimase 20 aasta jooksul on kõrgvererõhutõvesse ja insulti haigestumine Eestis langenud, kuid siiski kõrgem enamiku EL riikidega võrrelduna ning see on murettekitav. Hüpertooniatõve ravi algab elustiili korrigeerimisest: vältida tuleks ületöötamist, vaimset stressi, füüsiliselt aktiivne peaks olema regulaarselt, s.o vähemalt 30 min päevas/3-4 tundi nädalas. Soovitav on loobuda suitsetamisest, piirata keedusoola tarbimist kuni 5 g päevas. Vähendada tuleks alkoholitarbimist, sest alkohol tõstab veresuhkrut ja kehakaalu, liigne alkohol on toksiline südamelihasele. Alkoholi liigtarvitajatel on vererõhk kõrgem ning südame rütmihäirete ja insuldi risk suurem. Mehed ei peaks ületama alkoholi annust 20-30 g/päevas ja naised 10-20 g/päevas (1 naps = 12 cl veini või 4 cl viina või väike pudel lahjat õlut). Nädalas peaks olema vähemalt 3 alkoholivaba päeva. Vereõhu eesmärkväärtused on alla 140/90, diabeedi korral alla 130/85, eakaltel alla 150/90, sageli nõuab eesmärk - vererõhu saavutamine mitme ravimi kombinatsiooniga regulaarset ravi. Eestis on 256 000 hüpertensiooniga inimest, neist ca 50% mehed, kelle ravimata vererõhk, südame pärgarterite haigus või diabeet on erektsioonihäirete põhjustajaks.

Veresuhkru sisaldus peab tervetel inimestel olema kuni 5,5 mmol/l, kui esineb suhkrutõbi, peab teadma oma vere glükeeritud hemoglobiini sisaldust ehk 3-4 kuu keskmist veresuhkrut, mis õige raviga peaks jääma 6,5 – 7% piiresse.

Eluks vajaliku kolesterooli piisava koguse toodab meie keha suures osas ca 75% ise, põhiline kolesterooli tekkekoht aga ka salvesti on maks. Lisaks keha enda "toodangule" saame ca 25% kolesterooli toidust, eriti loomse päritoluga toiduainetest. Peale kolesterooli on rasvade ainevahetuses tähtis roll triglütseriididel, ka neid toodetakse maksas ja saadakse koos toiduga. Vererasvad on olulised raku elementide, fermentide ja hormoonide põhikoostisosad. Kolesteroolil on 2 alatüüpi ehk nn. halb LDL kolesterool, mis arterite seintele ladestudes vähendab nende elastsust ja veresoonevalendikku ning häirib verevoolu ja hea HDL kolesterool, mis kaitseb veresooni "lupjumise" e. ateroskleroosi eest. Ravi ja dieediga püütakse tõsta head ja langetada halba kolesterooli ning vererasva vähendamaks südame veresoonkonna haiguste riski. Vanusega kolesterooli tase tõuseb ja seda just enam arenenud riikides ja suurlinnades, mis seostub palju toitumusharjumuste ja elustiiliga. Mida enam on rasvade eri komponendid normist kõrvalekaldega, seda kõrgem on SVH risk. Kõrgenenud kolesterool meestel on ohtlikum kui naistel ja seda just nooremas eas, naistel tõuseb risk haigestuda SVH oluliselt menopausist, mis on seotud kaitsvate suguhormoonide vähenemisega organismis. Kolesteroolivastased ravimid dieedi kõrval on olulised kõrge südamehaiguste riski ning südame- ja ajuinfarkti järgselt, ühel juhul on nad haigust ennetavad, teisalt vähendavad kordusriski ~30-40%. Põhjamaades on kolesterooliravimite, nn.statiinide kasutamine meist 3-4 korda kõrgem ja tulemused on ilmsed.

Südamehaiguste ja riskifaktorite puhul on oluline tervislik toitumine. Juba Hippokrates on öelnud: "Sa oled see, mida Sa sööd...". Eelistada tuleks toiduks madala rasvasisaldusega kvaliteetseid piima- ja lihatooteid, süüa mitmekesist, mitmevärvilist juur- ja puuvilja iga päev. On oluline tarvitada kroonilise põletiku, lupjumise ja oksüdatiivse stressi vastaselt toimivaid Omega-3 rasvhappeid, mida saadakse kala ja mereande süües ning taimerasvu tarbides, aga ka toidulisandina.

Südame tervisele ülioluline on aeroobne liikumine, vastupidavustreening ehk lihtsalt südame treening, mis tõstab südame jõudlust, normaliseerib kolesterooli ja veresuhkrut ning vererõhku, langetab stressi, parandab SVH kulgu. Selleks sobib kõnd, ujumine, matkamine, suusatamine, jalgrattasõit, aeroobika, tantsimine. Koormuspulsi "rusikareegel" on 180 pulsilööki, miinus vanus. Heaks orientiiriks on 10 000 sammu päevas astuda. Reipal sammul kõndi 30 minutit päevas 3-4 tundi nädalas, eriti veel heas seltskonans ja kenas ümbruses laeb positiivse energiaga, parandab meeleolu ja vaimset toonust, loob rahulolutunde ja hea tervise.

SÜDAME TERVISE NÄDALAT Toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja korraldab Tapa Vabatahtlike Tugikeskus.

Tervis on meie endi kätes!